Deslõšeš!

Ahoooi!
Peale viie kuulist pausi leidsin lõpuks aega ja viitsimist siia paari sõnaga oma tegemistest rääkida. Uni läks ära ja mis sa pühapäeval kell 9 ikka tarka teed...
Asun siis kohe asja kallale ning pajatan pisut nädalavahetusest.

Reede. Üllatuspidu vanaemale.
Hommikul kell seitse äeratas mind telefon, nagu ikka reedeti kombeks. Panin mõnusasti äeratuse kinni, lebotasin veits ja mõtlesin, et peab hakkama vaikselt üle tõusma, tööpäev ikkagi ju. Mõtlesin pisut ja jõudsin selgusele, et tegemist on lühendatud tööpäevaga. Mõtlesin veel pisut ja tuli meelde, et eelmine päev oli olnud lühendatud ja täna vaba. Silmad rõõmsalt kinni tagasi ja keerasin teise külje. Paari tunni pärast ajasin kargu alla. Kuna külad pidid nii ühe paiku juba platsis olema, siis kaua luusida ei saanud, ajasin bauri garaagesse ja hakkasin majaesist parkimist korrastama, et külaliste autod ilusti ära mahuks. Veidi peale ühte oli elamistuba täitunud sugulastega, mahe. Enam-vähem kõik kohal, toodi ka vanaema ära. Vanaema tuli tuppa, hakkas kõiki vabariigi aastapäeva puhul õnnitlema, siis hakkas mõtlema, miks nii palju sugulasi kohal on. Laulsime sünnipäeva laulu, siis tajus ära, kuhu koer maetud on. Poetas mõne pisara, nagu tõeline miss estonia ja siis sai ühe korraliku õnnitluste rahe. Mekkisime pisut vägijooki, sõime head-paremat ja rääkisime sugulaste-mugulastega pisut eluolust. Varsti sai sauna ka. saunast lumme oli suht mõnus, kuigi oli sula ja kergemat sorti koorik oli lumel peal, aga kui oskuslikult peakat hüpata, pääseb ilma suuremate vigastusteta. Hiljem sai veel pisut vägijooki manustatud ja jutustatud. Nii kaheksa-üheksa ajal oli plats inimestest pea puhas juba, sai ju varakult alustatud ja paljudel on juba omal väiksed lapsed olemas, kes teadupärast ära väsivad sellisel kellaajal. Tellisime Hendriku järgi ja põrutasime paekna poole. Põikasime Kiilist läbi ja haarasime poest pisut head-paremat. Varsti olimegi kohal, majas möllas elav bänd täie hooga. mõtlesime, et hiilime vaikselt mööda, aga siis anti mikker pihku ja öeldi, et enne ära ei lasta, kui paar laulu lauaulame. Mis siis ikka, pisut lauluõli oli sees ja hakkasime lõõritama. Laulud lauldud, seadsime ennast mugavalt sisse, tutvusime mu uue naisega, kellega meid juba kuid tagasi paari pandi, nagu filmis prints samundast ja teiste uute nägudega. Jutud räägitud, mindi tagasi lauluosakonda, kus kõigist said hoobilt pillimehed jämmisime ja lõõritasime vähem tuntud ja rohkem tuntud laule, viimaste hulka kuulus ka legendaarne pump-püss. Suure vaevaga saime ka shampagne pudeli lahti ja mekkisime seda vähe. Teine pudel tuli juba suure pauguga lahti. Küll aga mitte nii, nagu me tavaliselt harjunud oleme. Nimelt pudel sõna otseses mõttes plahvatas mu käte vahel. Siit ka õppetund: Ära ava šampust korgitseriga! Mis siis veel huvitavat? Lällasime nsm ringi ja tegime huumorit ning ma suutsin ennast lusikaga vigastada. Otsustati, et me Irenega peame koheselt ka pulmad ära tegema, njh, mis seal ikka siis, preester Nikus Lilly hakkas oma rida ajama, aga kuna tema rida kiskus laulatusest pisut kõrvale (ilmselt liigsest pühaveiniga patustamisest), otsustasime preestri välja vahetada, areenile astus Kaarli kiriku üks mainekamatest preestrikutest - Hendrik. Oma kohal olekuga rõõmustas meid ka paljas pruutneitsi Toomas. Pulmad peetud, ringi jauratud kraapisime kamba kokku ja hakati eesti mängu mängima. Suurt midagi sellest välja ei tulnud mõistagi. Mingi aeg saatsime Irene bussi peale, jaurasime pisut edasi ja pugesime põhku.

Laupäev. Lebopäev.
Paar tunnikest magatud, ärkasime Liis Lemsalu laulu saatel üles. Mihklil lõi piss pähe ja kutsus endale auto järgi. Me ei viitsinud veel tegutsema hakata vaid pidasime targemaks veel lebotada ja jutustada. Proovisime hentsiga, kuidas mullivannis riietega istuda on ja kogemata pani kumbki meist vee käima ja saime pisut märjaks või nii. Kontrollisime ka korduvalt, mida tont õues teeb, muhe vana. Kell oli nii kolm läbi, otsustasime, et läheme koju ära, kuna kerge väss oli sees. Kodus sai veidi lebotatud, tegin paar tundi mõmmi ja ärkasin telefoni kõne peale. Triinu kutsus õue, et neil igav, tahavad teha midagi. Hüppasin arvuti taha, teised olid ka suht värskelt ärganud, kell oli nii 22.00. Kuna tahtmine midagi teha oli suur ja kõht tühja võitu, otsustasime pealinna burksi sööma minna. Korjasin Nikuse, Hendriku, Ryani ja Lauretta peale ning põrutasime laagri hessi. Teenendaja oli igati muhe. Kõhud täis sõitsime kurtnasse tagasi, sinna jõudes olid Triinud ja asjad juba koju läinud, aru mõistetav, me olime ikka liiga kaua linnas ka, vabandust. Passisime Kurtnas pisut ja läksime laiali ära, kõht täis, uni ronis vaikselt peale tagasi. Pisut arvutit ja tuttu.

Pühapäev. Ülevaatus.
Hommikul üheksast silmad lahti, uni läinud. Keerutan, ühe külje pealt teisele, ei aita, kark alla. Teised pereliikmed veel põõnavad. Asun blogi kallale.
Kell pool neli peab kurtnas olema, Eesti-Soome tantsupeo ülevaatus. Närvi sees pole, pigem veel pisuke pohmelus, aga see käib asja juurde. Tänane päevaplaan väga tihe pole, pisut prahti peaks põletama ja mingi korralikuma treeningkava kokku laksima.

Ja lõpetuseks paar huvitavat fakti:
*Kass julkkas Anti tuppa maas kuivavate pähklite vahele
*Ford on ikka katki hoolimata 6 kuulisest remontimisest
*Toomasel on ilmselt täna suurem pohmell, kui minul
*Rõdu aknast on näha emaseid ja isaseid lumeingleid
*Olen seda blogi täitnud vahelduva eduga juba kaks ja kolmveerand tundi

Aitab küll, võtke pühapäevast viimast ja ilusat algavat nädalat!