Day 4
Praktika oli suht selline tavaline, kergelt tõbine n stuff...
Kuna 11. Veebruar on mu vanematel pulmaaastapäev (27 aastat juba), siis otsustasime vanemad välja õhtustama viia. Et alkohol ahvatlema ei hakkaks, lubasin end kaineks autojuhiks. Einestasime Chop stick'sis vms, toit oli kohati suht imelik ja mõni asi isegi vastik, aga sai jälle midagi uut proovitud. Koju jõudsime natuke enne kümmet õhtul ja kõik oli väga tore. Aga siis otsustati, et tähistamiseks on vaja ikka šampus ka lahti teha ja asjad. Ma vaatasin pingeliselt telekat ja siis tegi isa saatusliku teo ja ulatas mulle ka klaasi... Kuna minujaoks oli juba välja valatud ja kõik vaatasid minu poole ootavate pilkudega, siis otsustasin, et näitan üles austust ja tähistan koos perega seda tähtsat sündmust. Kui seda poleks olnud, oleks ma ilmselt nii 12 päeva ikka vastu pidanud, sest see nv nagu ei ole väga üritusi enam ja järgmise nädala sees poleks ka põhjust juua. Siis hakkasin ma mõtlema, et kui ma tõesti terve kuu oleks igal üritusel (olgu see siis rahvatantsu pidu või mõni sünnipäev, mida veebruaris toimub päris palju) kaine, siis need poleks ikka niivõrd mõnusad. Kui mõelda nendele pidudele, kus ma kaine olen olnud, siis tunnen end ikka suht erakuna või nii, sest hoolimata sellest, kui väga ma pingutan, ei saa ma sama muhedat meeleolu, kui teistel vägilastel.
Tõsi, igasugu pahandused ja vägiteod jäävad tegemata ja mäletan tervet pidu, aga samas siis pole nagu midagi meenutada ja kui kogust natuke piirata, siis vast mäletab kah kõike.
Pmst kes sai aru mu pikast jutust, see sai, kes ei saanud, see ilmselt ei tea, millest ma räägin:D
Aga muidugi suured tänud Karlvillemile ja Katile, kes olid selle ürituse suhtes suhteliselt optimistlikud!
Et siis ma üritan alkoholiga oma piiri tunnetama õppida, aga sellest sootuks loobuda või pikemat pausi teha mul plaanis pole!
Sellega siis lõpetaks, olge tublid!

Celine Dion - My heart will go on